Oliivijääkõli on teise pressimise (ekstraheerimise) teel saadud õli. Kasutatakse põhiliselt praadimiseks ja salatite maitsestamiseks. Maailma Terviseorganistsiooni normide kohaselt peab oliivõli koostisse kuuluma 65…83% oleiinhappeid, 3,5…21% linoolhappeid ja mitte üle 0,3% linoleenhappeid.
Asjatundjate kinnituste kohaselt sisaldavad oliivid praktiliselt kõiki inimorganismi poolt omastatavaid vitamiine ja mikroelemente. Erinevalt loomsetest rasvadest on need organismile väga kasulikud, sest takistavad ateroskleroosi ja südameveresoonkonna haiguste arengut,soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aitavad kaasa seedeelundite tervenemisele ja tugevdavad luukude. Oliivõli koostisse kuuluvad kasulikud happed on rakukestadele vajalikuks ehitusmaterjaliks (organism ise sünteesib neid ainult osaliselt). Tänu oliivõli koostises sisalduvale oleiinhappele, mis mõjutab soodsalt rasvade omastamise ja töötlemise protsesse, loetakse oliivõli dieettoitude hulka.
Lisaks rasvhappeliselt soodsale koostisele on rapsiõli oluline rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Umbes 100 ml rapsiõli sisaldab ligikaudu 14.3 mg E-vitamiini (u 119% päevasest võrdluskogusest, NRV) ja 60,2 µg K-vitamiini (u 80% NRV). E-vitamiin toimib tugeva antioksüdandina, aidates kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ja toetades immuunsüsteemi normaalset talitlust, K-vitamiin aga osaleb vere hüübimise regulatsioonis ning aitab kaasa luude normaalsele ainevahetusele. Tänu sellisele toitainete kombinatsioonile peetakse rapsiõli üheks mitmekülgsemaks ja tervisesõbralikumaks taimseks õliks nii koduses toiduvalmistamises kui ka toiduainetööstuses.
